Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

• Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
• Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
• Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
• Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
• Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
• Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiad veebilehelt Ole Valmis https://www.olevalmis.ee/ avaneb uues vahekaardis ning samanimelisest rakendusest. 

Loe Lähemalt

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi. Sõnumi saatjaks on EE-ALARM. Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000. Ohust võib märku anda ka ohusireeni kõlamine. Kui oled saanud ohuteavituse, võta seda alati tõsiselt ning järgi sulle antud käitumisjuhiseid!

Loe Lähemalt

Küberruumi turvalisena hoidmisesse saab panustada iga inimene, asutus ja ettevõte. Siit leiad üldiselt soovitused, kuidas end küberruumis kaitsta ja näpunäited tegutsemiseks infosõjas.

1. Säilita veebis ja sotsiaalmeedias levivate üleskutsete osas kriitiline meel. Ära mine kergekäeliselt kaasa veebis levivate üleskutsetega, sh väärinfo jagamisega.
2. Ära ava tundmatud linke ega jaga neid.
3. Uuenda internetiga ühendatud (nuti)seadmete tarkvara, et kaitsta neid viiruste ja pahavara eest, paigalda viirusetõrje.
4. Tee oma arvutis ja telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.
5. Kasuta eri keskkondades erinevaid tugevaid paroole ning uuenda neid regulaarselt.
6. Veendu, et veebileht, millele sisestad isiklikke andmeid, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega ehk aadressi alguses on https.
7. Kasutades avalikke seadmeid ja wifit, logi ennast alati kõikidest teenustest välja.
8. CERT-EE pakub avalikkusele tasuta analüüsikeskkonda Cuckoo, mille abil saab kontrollida pahavarakahtlusega faile. Keskkonda saab kasutada ka väljaspool Eestit ning see on ingliskeelne.

Loe Lähemalt

Ole valmis! Pikemate maksehäirelte ja sularaharingluse katkestuste puhuks on hea, kui kodus on varuks ka sularaha. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt raha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.

• Hoia rahakotis pisut sularaha. Kui kaardimaksed ei toimi, saad vajalikud ostud tehtud sularahaga.
• Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt raha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
• Kui sul on rahakotis mitu erinevat pangakaarti, proovi neid kõiki. Võib juhtuda, et katkestus puudutab vaid ühte panka või teatud tüüpi kaarte.
• Ära jäta olulisi makseid viimasele minutile. Kui sul siiski ei õnnestu makset õigel ajal teha, anna sellest makse saajale teada. Pankadel on varuplaanid juhuks, kui pankadevahelised maksesüsteemid ei tööta, nende käivitamine võtab aga aega.

Loe Lähemalt