5 levinumat viga jõuluürituste korraldamisel

Jõuluüritused on aasta oodatuimad sündmused, kus fookus on meelelahutusel, koosolemise rõõmul ja positiivsetel emotsioonidel. Turvalisuse seisukohalt on need aga ühed keerulisemad üritused mida korraldada. Emotsioonid on kõrged, alkoholi liigub rohkem ning sageli alahinnatakse riske, mis võivad peoõhtu kiiresti ebameeldivaks muuta. Enamik turvaintsidente ei teki ootamatult, vaid on seotud planeerimisvigadega, mida oleks võimalik ennetada.

Esimene ja kõige levinum viga on turvalisuse planeerimine liiga hilises etapis. Sageli kaasatakse turvateenus alles vahetult enne üritust, kui suuremad otsused on juba tehtud. Selleks ajaks on ruumilahendus, külastajate liikumisteed ja programm paigas ning võimalused riske ennetada on piiratud. Turvalisus peaks olema loomulik osa ürituse algsest planeerimisest.

Teine sage probleem on alkoholiga seotud riskide alahindamine. Jõuluüritustel eeldatakse sageli, et tegemist on rahuliku ja viisaka seltskonnaga, mistõttu jäetakse kontrollimeetmed lõdvemaks. Tegelikkuses on just jõuluajal rohkem emotsionaalseid pingeid, mis koos alkoholiga võivad kiiresti viia konfliktideni. Selge alkoholipoliitika, vastutustundlik teenindus ja valmisolek sekkuda on olulised, et vältida olukordade eskaleerumist.

Kolmandaks tehakse sageli vigu inimeste liikumise ja ruumide täituvuse hindamisel. Kitsad koridorid, ülekoormatud garderoobid ja halvasti märgistatud väljapääsud muutuvad probleemiks eriti siis, kui üritus hakkab lõppema või tekib ootamatu olukord. Talvised riided ja jalanõud muudavad liikumise aeglasemaks ning suurendavad kukkumise ja paanika riski. Läbimõeldud liikumisloogika ja piisav ruum aitavad neid riske oluliselt vähendada.

Neljas levinud viga on ilmastiku ja väliskeskkonna alahindamine. Jõuluüritused toimuvad ajal, mil on pime, külm ja sageli libe. Ohtlikud olukorrad tekivad tihti just hoone ees, sissepääsude juures või suitsetamisaladel, kus puudub piisav valgustus ja järelevalve. Libedad pinnad ja kehv nähtavus võivad muuta ka väikese vahejuhtumi tõsiseks terviseriskiks.

Viies ja sageli alahinnatud probleem on katkendlik ja puudulik kommunikatsioon turvameeskonna ning ürituse korralduspoole vahel. Olulised detailid jäetakse sageli jagamata, olgu selleks programmi muudatused, erikülalised või ajakava muutused. Kui info ei liigu õigeaegselt või jõuab osapoolteni osaliselt, väheneb võime olukordi ennetada ning reageerimine muutub aeglasemaks. Selge ja pidev infovahetus aitab vältida probleeme enne nende tekkimist.

Kokkuvõttes ei seisne jõuluürituste turvalisus rangetes piirangutes, vaid läbimõeldud ettevalmistuses. Kui turvalisust käsitletakse ürituse loomuliku osana, on võimalik luua keskkond, kus külalised saavad üritust nautida ning korraldajad olla kindlad, et kõik sujub ka keerulisemates olukordades.